Background image

Orgaaniline kasvustimulaator

Suhkrupeedi VINASS 3,5-0-7

Eesti Põllumajandusameti poolt heakskiidetud Mahepõllumajanduses lubatud kasvustimulaator.

Uuri lähemalt

Mis on vinass?

Vinass on vaakumaurutamise teel Saccharomyces cerevisiae pärmitüve kasvukeskkonnast saadud kontsentraat. Vinass on pärmitootmise loomulik kõrvalprodukt. Saccharomyces cerevisiae on mikroorganism, mis on loodusliku päritoluga.
Tegemist ei ole keemiliselt sünteesitud produktiga.
Konsistensilt siirupjas tumepruun vedelik, iseloomuliku magusa lõhnaga.

Olulisemad toiteelementide sisaldused vinassis

  • 3,5%Kogulämmastik(N)
  • 2,3%Sellest veeslahustuv(N)
  • 0,1%Fosfor(P)
  • 7,1%Kaalium(K)
  • 2,4%Naatrium(Na)
  • 2,1%Väävel(S)
  • 15%Betaiin
Plant

Miks vinass?

Vinassis sisalduv Betaiin on koostisaine mis aitab reguleerida taime raku osmoosset rõhku ja see parandab taime ainevahetust ning aitab hoida toitainete varusid. See omakorda annab taimele stressikindlust erinevate väliste stressorite (põud, külm, liigniiskus) vastu.
Paljud pärmitehased maailmas ekstraheerivad oma vinassist betaiini välja kuna see on väga nõutav koostisaine taimekaitsetööstuses. Seda nii komponendina taimekaitsevahendites kui ka eraldi tootena tava- ja mahepõllumajanduses.
Soomes näiteks on saadaval vinass milles ei ole betaiini ning K sisaldus on viidud miinimumini kuna neid komponente on kasulikum müüa eraldi.

Kuidas vinassi kasutada?

Soovituslik kasutusnorm on vastavalt kultuurile 1 kuni 2 tonni hektarile. Sellise normiga antakse mulda peamisi toiteelemente: N 35 – 70kg/ha, K 71 – 142kg/ha, S 21 – 42kg/ha. Lisaks eelnimetatutele ka hulk mikrorlemente ning betaiini.

Kuna täna on turul saada vähe laotustehnikat mis oleks konstrueeritud selliste normisega vedelike laotamiseks on nutikad põllumehed hakanud ise kohandama olemasolevaid seadmeid.
Selleks sobib suurepäraselt näiteks lägatsistern mis on ristatud taimekaitsepritsiga. Omades lägapüti suurt paaki ning taimekaitsepritsi pumpa ning poomi.
Ka kaasaegsed taimekaitsepritsid on võimelised laotama 1000kg/ha normiga, kasutades vastavaid pihusteid. Iga tootja pritsil on erinevad võimalused ning tuleks konsulteerida margi esindajaga.

Vinassi viimine otse mulda

Maapealse laotamise negatiivne külg on Lämmastiku lendumine. Rootsis tehtud uuringute tulemusel on jõutud järeldusele et N kadu soodsatel tingimustel võib olla maapealsel laotamisel kuni 80%. Seda ka näiteks naturaalsetel graanulväetistel.
Parema tulemuse annab vinassi viimine otse mulda, soovitavalt 5 – 7cm sügavusele. Selleks sobib hästi vinassi laotuseks spetsiaalselt kohandatud, Rootsis põllumeeste poolt toodetav, universaalkülvik System Cameleon. Selle külvikuga on võimalik vinassi mulda viia nii külvieelselt kui ka kasvu ajal vaheltharimise käigus, tehes samaaegselt näiteks ka peenseemne allakülvi. Sellisel viisil viiakse vinass mulda samasse vakku millesse külvatakse hiljem kultuuri seeme. Sellega luuakse olukord kus esimesena pääseb toitainetele ligi külvatud kultuurtaim saades eelise umbrohtude ees.

Vinassi muldaviimiseks kasutatakse ka lägapütte mis on varustatud kas ketas tüüpi või kultivaatori põhimõttel töötava laotusseadmega. Läga pump ning voolikud tuleb asendada näiteks taimekaitsepritsi pumba ning peenikeste 8 – 10mm voolikutega mida on lihtne kinnitada piide taha või ketaste ette.

Martar OÜ koostöös Eesti Maaülikooli ja Salutaguse Pärmitehas AS-ga viib 2017 aastal läbi rakendusuuringu teemal "Pärmitööstuse jäätme vinassi tootestamine väärtuslikuks väetusaineks mahepõllumajanduses". Mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond summas 4000€.